milles me elame, koosneb ennekõike märkidest ning nende märkide aktiivsest loomisest, vastuvõtmisest ja tõlgendamisest, siis võimaldab see hoopis teist laadi arusaamist ja käsitust maailmast. Kaks subjektikeskset mõistet, ,,omailm" ja ,,eluilm", sisaldavad iga pisimagi elusolendi elu, seades nad ühele pulgale ükskõik milliste suuremate või keerukamaks arenenud eluvormidega. Omailma ja eluilma kontseptsioon annab meile võimaluse mõista maailma teisel tasandil kui meie mõtteid kitsendaval teaduslikul teel ning paneb aru saama iga liigi ja isendi ainulaadusest ja eripärasusest ning võrdväärusest kõgi teiste elusolenditega. Eluilm kui subjektiivne ja relatiivne maailm, nagu selle looja Edmund Husserl seda defineerib, tähendab ka seda, et mitte ainult maailma nägemine pole subjektiivne, vaid ka kõik selles maailmas ning kõikidele nähtustele antavad tõlgendused on subjektiivsed ka Husserli enda kontseptsioon, tema järgijate täiendused ja
Siin kasutatakse põhivahendina maksusid ja kulutusid, põhiliselt kasutatakse avaliku sektori kulusid. Siin võib stabilisaatorina kasutada näiteks maksude alandamist. Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid
annaabi.ee 
