Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22) Kui majandust soovitakse laiendada on tegemist ekspansiivsusega, kui kitsendada on tegemist kitsendavaga. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste valikuid töötamise ja vaba aja vahel, säätmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Riigieelarve: kui T=K on eelarve taskaalus. TK eelarve on ülejäägiga. TK eelavre on puudujäägiga. Makroökonoomika enne- Keynes`i rõhutas valitsuse eelarve tasakaalu olulisust.Kui eelarve on puudujäägiga, mis sisuliselt tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk finantseeritakse laenuga),
Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika. Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse makse, kitsendavaga kulud tõmmatakse kokku ja suurendatakse makse 18.Raha ja raha funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on üleüldine kaup mille vastu saab vahetada teisi kaupu Raha on igasugune vahend, mis täidab järgnevaid funktsioone: arvestusühik - võimaldab määrata ja võrrelda erinevate kaupade ja teenuste väärtust
annaabi.ee 
