Jumalad näevad kullapalavikku. Kulda jahivad inimesed ja kõik müütilised olendid. Siegfrid peab hävitama kullaneeduse. Kartmatult, vapralt ja õilsameelselt võidab kääbused ja võtab neilt Niebelungide sõrmuse. Sõrmuse omalikul võim kogu maalima üle, kuid sõrmus muudab isikut. Siegfrid reedetakse ja tapetakse. Lõpuks hukkkuvad kõik jumalad. Naine illma varjuta Peategelane on nähtamatu jumala Keikobadi tütar, kes saab end kelleksiganes muuta. Asus õrritama kitsena õukonnaga jahil oleva imperaatori ette ilmudes, kuid siis jälle kadudes. Kõnelev jahikull räägib et see on Keikobadi ttütar ja mõtleb välja, kuidas imperaator teda tabada saaks. Pihta saanuna muutus inimeseks. Pole vigastatud. Abiellub Imperaatoriga. Läbiv teema kangelaslikkus, õilsus ja naise lunastajalikkus.
vastuarmu puudumise jms pärast magajat ennast või selle loomi. Sellises õhkkonnas saab tähtsaks isik, kel on võimed ja vahendid arstida ja aidata, või ka haigeks teha ja suretada. Nõnda areneb nõidade tähtsuse tõus. Aegamööda hakatakse mõningaid haigusi kujutlema eri olenditena, iseseisvate vaimudena. Näiteks katku kujutletakse haigusvaimuna, kes sõidab inimesena (tihti vanamoelises rõivastuses, kolmnurkne kübar peas) või liigub loomana (eriti kitsena, sadul seljas), linnuna (kukena) või koguni mõne esemena (näit. lõngakerana) ja puudutab surmalemääratuid. Surmgi võtab iseseisva vaimu näo. Surm tuleb inimese juurde, kõnetab teda nimepidi. Praeguselgi ajal nimetatakse, kujutletakse surma vahel vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma
Mentori kujul aitas Athena ka Odysseust võitluses Penelope kosilastega. Tänapäeval kasutatakse mõistet "mentor" kogenud nõuandja või õpetaja tähenduses. KÜLLUSESARV - (lad. coron sopiae) Õieti Amaltheia äramurtud sarv. Amaltheia oli nümf, kes hoolitses ühes Kreeta saare koopas imikuealise Zeusi eest, kelle tema ema oli sinna peitnud ta isa, hirmuäratava Kronose eest. Ta jootis Zeusi kitsepiimaga või oli ise kits, kes last imetas. Nii nümfina kui kitsena oli Amaltheial imepärane küllusesarv, mis jagas kõikvõimalikke häid ande, olles alati tulvil sööke ja jooke. See sarv täitus viljadega ja kuhjus lilledega ning sellest saigi külluse ja viljakuse sümbol. See on kõigi õnnetoovate jumalate (näiteks Fortuuna) tunnusese ehk atribuut. Antiikaja müntidel on seda kujutatud võimulolija õnnistusrikka valitsemise sümbolina. HÜGIEEN - (kr. hygieinos - terve) Kreeklaste ja roomlaste era- ning avalikus elus oli hügieenil suur tähtsus
annaabi.ee 
