Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid kaugõppe üliõpilastele, sügis 2008. Leibkonna sissetulek ja väljaminek. Tabel 1.1; 1.2. 3
suuruseks 6 kitse. Suurem osakaal kitsekasvatuses maakonniti oli Pärnumaal (Joonis 2.) kasvatades umbes 18% kogu Eesti kitsedest ning karjade suurusel Pärnumaa keskmiselt 9 kitsega karjad. (PMS006 2010) 8 2.2 Lamba- ja kitsekasvatus valdaja õiguslik vormi järgi Nii lamba kui kitse kasvatamine Eestis on suuremal osal füüsilise isiku tegevuses, lambakasvatus 68% ja kitsekasvatus 94% ulatuses. Kogu lambakasvatusest on seega 32% ettevõtetel ja kitsekasvatusest ainult 6%. Sellistest arvudest järeldub, et ettevõtted ei suuda sellel turul tegutseda kuna kulud on suured ja tulu on väike. Keskmiselt on ettevõtetel lambakarja suuruseks 194 lammast ja kitsekarja suuruseks 10 kitse. Kui võrrelda seda füüsilise isikuga on vastavad näitajad keskmiselt 33 lammast karjas ja 6 kitse majapidamise kohta. (PMS007 2010) 2.3 Lambakasvatus 2010 aastal õigusliku vormi ja suurusklassi järgi
annaabi.ee 
