Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www.etll.ee/? Lambad_ja_kitsed] (29.09.2008) 2. Kall, Katri
Viimaste andmete järgi on kitsekasvatus populaarsem ikkagi Ida-Virumaal, samuti Pärnu-, Viljandi ja Harjumaal. Kitsede arv on väike Jõgeva-, Valga ja Hiiumaal. Seega on kits ainuke põllumajandusloom Eestis, kelle arvukus üheksakümnendatel aastatel ei ole langenud vaid tõusnud. Kitsede arvukuse tõus on olnud kiirem alates 1994.aastast. Paraku on kitsepiimast juustu valmistamise oskused Eestis tagasihoidlikud. Ning see võib olla põhjuseks, miks Eesti kitsekasvatajad ei ole näinud perspektiivi suuremate farmide rajamiseks [http://www.pikk.ee] Joonis 8 Allikas: www.stat.ee/majandus/põlumajandus/majapidamiste struktuur ja tüübid/loomakasvatus/lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, 2003 11 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.stat.ee/163701 2. http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=752 3. [ http://www.avatar.ee/majanduseabc/index.php?ID=232] (Majanduse ABC) 4. http://www
annaabi.ee 
