ja enesealgatust. Õpetamisel kasutatakse diskussioone, uurimuslikku ja avastuslikku õppetegevust, referaatide kirjutamist jms (Krull, 2001). Selline õppetöö korraldus aitab kaasa paindlike ja elulähedaste teadmiste kujunemisele. Selliseid teadmisi on kerge kasutada võõrastes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlustes ja ka edaspidisel õppimisel. Miinuseks konstruktivistlikest ideedest lähtuval õppetöö korraldusel on omandatud teadmiste kitsapiirilisus ja lünklikus, samas võivad üksikute probleemide osas olla teadmised väga põhjalikud (Krull, 2001). Näiteks referaatide kirjutamisel tekivad meil väga põhjalikud teadmised ühest kindlast teemast, kuid teised teemad jäävad meile palju arusaamatumaks ja me peame nende õppimisel palju rohkem vaeva nägema. Pedagoogilise psühholoogia seminaris kasutamegi me informatsiooni rekonstrueerimist. Iga õpilane teeb ühe teema kohta referaadi, milles on ta hiljem palju
tööt. Peam. edast.meetodid: · vahetu suhtlem., · struktureerit. kommunikats.teated, · koosolekud jt., näited ja probl. lahend. Tõhusad juhid on innust. suhtlejad, suudavad in. tööst vaimustuma panna. Teevad seda rahulikult, tagasihoidl. ja tõhusalt. Ebatõhusad juhid on ametlikum. ja pööravad rohkem tähelep. neg. infole. 5. Puudused: · töötajate mittekaasam., · ebapiisav organiseerim., 16 · kitsapiirilisus, · mittekuulamine. Juhid ei ole ja ei pea olema täiuslikud. Nad ei varja, vaid tunnist. oma puudusi, rõhutades sellega inimlikku olemust. Puuduste ja vigade tunnist. aitab juhil saavut. suuremat mõjuv. in. üle. Küsitletavad väitsid, et juhte ei armastata, kuid respekt. Juhid tunnistasid, et teevad vigu, millest ei suuda ega tahagi vaban. Tööt. arvasid, et juhte tuleb kõige rohkem edasi arend. järgnevates vald- kondades: · tööt.vah. suhted; · juhi ajakohastam.; · firmaga seond
annaabi.ee 
