Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni Õite värv: hõbevalged õied Valgus ja mullastikutingimused: talub päikest ja liivast mulda; soovitav on hea drenaaziga aiamuld. Click icon to add picture Click icon to add Kitsalehine picture rohtlaliilia Kõrgus: 175 cm Õitsemise aeg: juuni juuli Õite värv: säravkollane Valgus ja mullastikutingimused: päikseline japoolvari ning vajab liivakat vett hästi läbilaskvat pinnast Click icon to add picture Click icon to add Harilik picture
alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke. Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud. Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks
harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) PEREKOND:sõrmkäpp (Dactylorhiza) vööthuul-sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
laanemetsades. Raiestikel suureneb kõrreliste võnk-kastevarre, jäneskastiku, metskastiku, lamba- aruheina ohtrus, lisandub põdrakanep jt. tuule abil levivad liigid, väheneb mustika ja sammalde osatähtsus. 23 PÕDRAKANEP Epilobium angustifolium, nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest ion epi lobon, mis tähendab "kannike kõdral" ja angustifolium (lad.k.) kitsalehine, ahtalehine. Lehed nagu korvipajul, kasv nagu kanepil. Sugukond pajulillelised. Kasvukoht: hõredates kuivades metsades ja nende äärtel, kuivadel turbasoodel, nõmmedel, varemetel, põlendikel ja eriti raiesmikkudel, kus moodustab suuri, tihedaid kogumikke. Eelistab lämmastikurikkaid kasvukohti. Valguslembene püsik. Taime risoom on roomav, jäme, rohkearvuliste võsunditega. Vars püstine 60-150 cm kõrge
annaabi.ee 
