Eelnimetatud teadlased uurisid lammaste organite ja luude organite kasvu nõrgal ja tugeval söötmisel nii looteperioodil kui ka lootejärgsel perioodil. Leiti, et tiine ute puuduliku söötmise korral olid talled sündides väikesed ja lühikeste jalgadega. Seda nähtust nimetati embrüonalismiks. Seega mõjutas puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Lootejärgsel perioodil puudulikult söödetud talled jäid kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. A.A. Maligonov nimetas seda infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega jõuti järeldusele, et kõige enam mõjutab söötmine perioodil kiiremini kasvavad luud ja organid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
Sööt peab sisaldama kõiki toitaineid, millest ehitatakse üles luu- ja lihaskude ning siseorganid. Seepärast tuleb tiineid emasloomi hästi sööta. Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad. Seda nähtust nimetatakse embrüonalismiks. Seega mõjutab puudulik söötmine kõige enam embrüonaalsel perioodil kiiremini kasvavaid luid. Sünnijärgsel perioodil puudulikult söödetud vasikad jäävad kõrgejalgseteks, lühikese ja kitsakehalisteks. Seda nimetatakse infantilismiks. Infantiilne loom sarnaneb kehaproportsioonides vastsündinuga. Seega mõjutab söötmine kõige enam sellel perioodil kiiremini kasvavad luid ja organeid. Nende tähelepanekute alusel formuleeriti ka teine kasvu ja arengu seaduspärasus. II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
annaabi.ee 
