Trihhotillomaania on impulsihäire, mida iseloomustab pikaajaline tung omi juukseid ja teisi kehakarvu välja tõmmata. Seda juhtub nii palju, et karvade kaotus on märgatav. Tavaliselt ei õnnestu seda tungi peatada. Karvu võib eemaldada igalt poolt, kuid pea ja silmade ümbrus on kõige levinum. Karvu eemaldatakse sel määral, et see põhjustab stressi. Häire võib olla iseloomulik tervele perele. See esineb sagedamini neil, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire. Karvade kitkumisele eelneb tavaliselt pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne. Diagnoosi ei ei saa panna, kui on tegemist nahapõletikuga või kui juuste kitkumine on reaktsiooniks luulule või hallutsinatsioonidele. Kõõm Kuiv kõõm, s.o. lahtiste helvestena juuste vahel. Rasune kõõm, nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine.
kubemekarvu, kaenlaaluse karvu jne. Karvad tõmmatakse välja koos karvasibulaga. Piirkond, kust juuksed on välja tõmmatud, on ebamäärase kujuga. Tõsisemate seisundite puhul on võimalik, et välja on kisutud lausa 80 protsenti juustest. Kõige tõenäosemalt on ohustatud puberteedi- ja noorukieas tüdrukud, kuid seisundit on diagnoositud ka näiteks alla aastasel lapsel. Sellises seisundis inimene ei suuda vastu seista kiusatusele ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Kitkumisele eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne teo ajal. Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast. Ravi on iga inimese puhul individuaalne, kuid sagedamini on abi nõustamisest, mis on kombineeritud depressiooniravimitega