Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandi siseehitus : Elevandil on kõige erilisem kehaosa lont , ülamoka ja nina painduv pikendus , mis koosneb tuhandeist lihaspaaridest . See on kasutusel ,, viienda jäsemena ,, rohu kitkumiseks , okste allapainutamiseks et süüa saada , palkide tõstmiseks ning vee või tolmu pritsimiseks putukate või kuuma päikese eest . Teiseks silmapaistvamaks kehaosad on elevandil võhad ( ülemised lõikehambad ) mis on enamikul isaselevantidel suured , paksud ja kõverad . Emastel on väiksemad , peenikesemad ja sirgemad . Luustik koosneb elevandil paksudest ja rasketest luudest mis suudavad toestada looma massiivset keha . Suured lehviku taolised kõrvad , mis
Me kasutame keeleski ju vorme, mida kutsume aja järgi ajavormideks: eesti keeles on neid 4 enne-, täis- ja lihtminevik ning olevik. Mitmetes keeltes on ka tulevikuvormid konkreetsed, eesti keeles aga võiks neid ainult konstrueerida justkui abistavaid sõnu kasutades. Näiteks: ,,saab olema, saab toimuma". Eesti keeles puudub morfoloogiline tulevikuvorm väidab ,,Eesti keele käsiraamat." [Erelt, M. jt., 2000, lk. 369] Aeg armastuseks ja aeg vihkamiseks, aeg külvamiseks ja aeg kitkumiseks, aeg õmblemiseks ja aeg ülesharutamiseks, aeg järelemõtlemiseks ja aeg kahetsuseks nii kõneleb eestlane. Sõna ,,aasta" tähendus on tulenenud sõnadest ,,ajast aega" ja ilmselt tähendabki ,,aeg sama ajani" [Vahtre, L., 2000, lk. 36]. Vaatame, mida kostab meile von Wright kreeklaste ajakäsitluse kohta: ,,Kreeklaste kohta võib ütelda, et nii nagu nad teatud mõttes eitasid ruumi, ... eitasid nad ka aega ehk kõigi üksiknähtuste ühist meediumi