Huntämbliklased on oma nimetuse saanud selletõttu, et nad jälitavad oma saaki, mitte ei püüa seda võrgu abil nagu teised ämblikud. Nad toituvad putukatest, teistest ämblikest, väikestest roomajatest, konnadest ja isegi väikestest lindudest. Huntämbliklane valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrikas ja Aasias. Neid on kokku 800-1000 erinevat liiki. Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must
Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiivsed, nende toidu moodustavad peamiselt väikesed putukad ning teised ämblikuliigid. Ta varitseb saaki liikumatult, sobivamail hetkel ründab ja võtab saagi oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti. Sealse kõrge temperatuuriga kliimas nad lihtsalt hukkuksid, ent ka nemad ei kasuta saagi püüdmisel võrgu abi. Huntämbliklaste kurameerimine algab sellest, et isane
karvkatte kadumist, kui see tekib näiteks juustes. 3 Seenhaigusega koer Surnud sipelgas nakatunud seenega. Ophiocordyceps unilateralis kutsutakse neli erinevat seene liiki, mis mürgitab sipelgate närvisüsteemi. Eri liiki seened ründavad eri liiki sipelgaid. Seen põhjustab sipelgad taime otsa ronida. Kui zombie`ks muutunud sipelgas jõuab seene toitumise jaoks sobivasse paika, siis seen tapab ta. Seen kasutab surnud sipelgate kõva kitiinkesta ka enda kaitsmiseks välisvaenlaste vastu. Kui seen on lõhkunud sipelga siseorganid, siis jätkab ta väliskestaga. 4 Seenhaigused taimedel Kõige tuttavam seenhaigus taimedel on hallitus. Selle põhjustajaks on seeneliik nimega ,,Botrytis cinerea". Selle tekkimiseks on kaks erinevat tingimust, mis mõlemad on seotud liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on
perekondadesse Pardosa ja Lycosa. Tuntakse umbes 1200 huntämbliklaste (Lycosidae) sugukonda kuuluvat liiki. Jahtimine Oma nimetuse on nad saanud tänu sellele, et ajavad pidevalt saaki taga ja ei püüa saaki võrgu abil. Toituvad peamiselt putukatest ja teistest ämblikest. Ämblik valvab saaki liikumatult, sobival momendil ründab kiiresti ja haarab sellest tugevate esijalgadega kinni. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Ehitus Suurimate liikide pikkus võib olla üks kuni kaheksa sentimeetrit. Huntämblikel on kokku neli paari silmi: paar väikseid silmi, mis vaatavad üles, kaks suurt on suunatud ettepoole, ülejäänud neli silma vaatavad ette ja külgedele. Neil on lõugtundlad, mida nad kasutavad saagi surmamiseks. Peapiirkonnas asetsevad lõugkobijad, mis täidavad kompimiselundite aset ning
Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni. Ta moodustab hobusekabjakujulisi mitmeaastase viljakeha. 16) MUST TÄPPHALLIK kuulub ikkesseente hulka.
võimaldab mesilasel oma jalgu liigutada igas suunas. Käimisel toetub mesilane kolmele jalale, iga sammuga tõstab mesilane ühelt poolt ülesse kaks jalga ja teiselt poolt ühe jala. Mesilase tagakeha koosneb lülidest, mille ülemist poolt nimetatakse tergiidiks ning alumist kõhupoolset sterniidiks. Tagakeha maht suureneb talviti pärasoole täitumisel kui ka vee või nektari imemisel meepõide. Vahanäärmed asuvad kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda kõhulooke õhukese kitiinkesta siseküljel. Nende peenikestest pooridest eraldub vaha. Mesilase keha katab väljaspoolt kõva ehitusega kate ehk kitiinkest. (Übi, 2000) 10 Mesilaste seedekanal koosneb eessoolest, kesksoolest ning tagasoolest. Suu, neelu ja söögitoru kaudu jõuab nektar meepõide, milles oleva saagi annab korjelt tulnud mesilane tarumesilasele (nooremale õele). Kui mesilane ise on
o Taim muudab gaaside sisaldust o Taim muudab mulla koostist o Taim muudab kliimat (niiskussisaldus) Keskkonna muutmine loob uusi elupaiku uutele liikidele! Multifunktsionaalsus Üks struktuur täidab mitmeid funktsioone. Nt. sipelgalõvi lõuad. Suu aparaati kasutatakse: o Püünisaugu kaevamiseks o Liiva heitmine põgenevale saagile o Saagi haaramine o Kitiinkesta läbitorkamine o Seedeensüümide eritamine sipelgasse o Vedelimemise teostamine o Tühi kest visatakse august välja Edasise arengu võimalus o Spetsialistid Eelis: Vähene konkurents (nt. loomad, kes söövad vaid ühe taimeliigi lehti) Miinus: Tugev sõltuvus keskkonnast o Generalistid: Miinus: Valitseb konkurents
annaabi.ee 
