PÕRNIKAD KEHAEHITUS Põrniklased on tugeva kitiinkattega ning lameljate tundlatega mardikad Pikkus 2150 mm Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. ELUPAIGAD Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Nende paksud valged vastsed (konud) elavad kõdupuidus, mullas, sõnnikus ja
1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes
punakaspruunide kattetiibadega mardikas, kes sobivates tingimustes võib munast valmikuni areneda 100 päevaga. Täiskasvanud vaglad on 4 mm pikkused, kollased ja kaetud karvakestega. Toiduks kasutavad nad suira, kärgi, taru soojustusmaterjali ja puitu. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Kõrvahark võib esineda massiliselt eriti puu- ja köögiviljaaedades paiknevates tarudes. Kõrvahargi välimus on piklik ja tumepruun kitiinkattega keha. Talle iseloomulikuks on tagakeha tipul tugevad tangjad lisandid. Tema kasulikkus tuleneb väiksematest putukatest ja ka kärjeleedikute röövikutest toitumisest, kuid teda tuleb siiski tõrjuda kuna toiduks kasutab 10 ta ka mett, surnud ja haigeid mesilasi ning võib tarus levitada mesilaste nakkushaigusi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Soomuklane on välimuselt kuni 10 millimeetri pikkune, hõbehallide soomustega kaetud,
Härg (lk 237) Kreeta religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Teda võis kohata nii elus kui kunstis. Osadel säilinud seinamaalidel võib näha pidulikke sündmusi ning neide ja noori härjamängude juures. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid. On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Mardikas (lk 240) tugeva kitiinkattega ning lamejate tundlatega, elavad kõdpuidus, mullas, sõnnikus ja mujal kõdunevas orgaanilises aines. Vanad egiptlased pidasid pühaks loomaks sõnnikupalle veeretavaid püha-sõnnikumardikaid ehk skarabeuse. Kera veeretamises nähti päikese taevavõlvil liikumise sümbolit, mardika pea küljes olevates jätketes aga sarnasust päikesekiirtega. Egiptlased avaldasid mardikale austust ning tema kujutisi raiuti välja kivist.