Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja
vägevalt ülesehitatud. Mõlemale poole lavale ja keskele olid üles pandud suured ekraanid, mis näitasid suures plaanis laval toimuvat. Laval oli ka palju prozektoreid, millega tekitati , erilisi efekte nii, et terve lauluväljak säras. Meeldejääv oli kahe trummari soolod, mida nad esitasid kordamööda. Isa ja poeg ,,võistlesid" kumb esitam parema pala ning rütmid muutusid väga tempokaks, mis jättis sügava mulje. Märkimisväärne oli ka Brian May kitarrisoolo, kus tõsteti osa lavast temaga õhku. Taustaekraanil oli video kosmosest ja tähtedest, mis sobis väga hästi looga kokku: mõtlemapanev ja aeglane. Freddie Mercury mälestamiseks võtsid sõna nii Brian May kui ka Adam Lambert ja hiljem loo ajal pandi Freddiest video sama laulu laulmas. Suur osa publikust pani ka mälestamiseks telefonidest välgud tööle, mis suure pildina jättis vägeva vaatepildi.
nendega. Laulud, mis mulle kogu kavast kõige rohkem silma jäid olid „Neon Valley Street” ja „Shadow”, „Dance Around”, „All this time”. Põhjused, miks mulle kavast need 2 kaverit meeldisid olid need, et mõlemad olid toonilt kuidagi nii sügavamõttelised, dünaamiliselt esitatud ning ka väga mõnusa rahustava, sumeda meloodiaga, mis tegi kõrvale pai. „Neon Valley Street” ja „Shadow” olid omavahel läbi vinge kitarrisoolo ühte sulatatud nii sujuvalt, et kui väga tähele ei pannud, siis poleks arugi saanud, et need on kaks erinevat laulu. Mul see juhtuski, alles hiljem kui täpsemalt laulu sõnu kuulama hakkasin, mõistsin, et need ei olnud üks ja sama. „Dance Around” meeldis mulle selle lihtsuse ning lapsemeelsuse pärast. Selle laulu ajal improviseeris Liisi veidi oma häälega, imiteerides südametukseid. Meloodia poolest oli see väga kerge, pannes mind ennast ka tundma nii,
Kitarr sai valmis imestamisväärselt kiirelt Kitarri ehitajaks on Roger Giffin Gibson's West Coast Custom Shop'ist. Laul algab vaikse sissejuhatusega akustilisel kitarril, seejärel liigub laulu keskosas liigub Page aeglaselt elektrikitarri peale ja ei mängi enam nii kergelt, kuni jõuab loo lõpuossa, kus on juba raskeroki sound. See stiil on omane paljudele Zeppelini lauludele. Laulu põhifonogramm sai jaanuari lõpuks salvestatud. Häälte ja kitarrisoolo lisamiseks sõideti Londonisse. Kui järjekord Jimmy Page'ini jõudis, suleti stuudio ja ta jäeti koos tehnikaga üksi. Jimmy kuulas fonogrammi, mõtles keskendunult ja lindistas järjest kolm soolo improvisatsiooni. Parim neist kolmest läks plaadile. Huvitav fakt on see, et "Stairway to Heaven" soolot mängis ta oma kitarril Fender Telecaster, mille Jeff Beck talle omal ajal kinkis. 1986. aastal Inglismaal läbi viidud 5,000 üliõpilase küsitlemine näitas, et "Stairway To
annaabi.ee 
