Kui tehakse endale kindlaks, et probleemid soovi täitumisel pole nii rasked ja vaevalised, kui pealtnäha paistis, siis kaob ka pinev ärevus. Seneca ei hoolinud põrmugi maistest keerdkäikudest: ,,Mina ei ole kunagi saatust usaldanud, ka siis mitte, kui ta näis rahumeeldena. Kõik, mis ta mulle üliheldelt kokku tõi: raha, ametid, soosingu, panin ma sinna, kust ta nad ilma mind häirimata tagasi nõuda sai. Olen hoidnud tema annid endast kaugel: seetõttu viis ta nad ära, kiskumata neid mu küljest." Alati on arvatud, et mõistus on midagi ülimat. Cicero lausus kord nii: ,,Pole teist nii sulnist tegevust kui teadmiste omandamine; teadmisi omandada tähendab veel selles maailmas viibides õppida tundma mateeria lõpmatust, looduse, taeva ja maa ja mere suursugusust. Teadmised on meile õpetanud vagadust, mõõdukust ja südamesuurust; teadmised rebivad meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja
eest hoiatasid, küsisid eskimod igatseva pilguga: ,,Kuidas küll sinna saada?") Enamik sataniste ei usu Saatanasse kui inimesetaolisse, saba ja sarvedega olendisse. Saatan esindab looduse jõude pimeduse jõude, mis on sellise nime saanud just seepärast, et kõik religioonid on neid jõude pimedateks nimetanud. Samuti pole ka teadus olnud suuteline neile loogilist selgitust ja nimetust andma. See on varjatud allikas, mida vähesed seda enne eelnevalt tükkideks kiskumata ja iga väiksematki osakest tundma õppimata kasutada suudavad. Just see lakkamatu vajadus kõike analüüsida ongi see, mis hoiab enamikku inimesi astumast läbi ukse tundmatusse, mida satanist nimetabki Saatanaks. Saatan on jumal, pooljumal, isiklik päästja või mis iganes nime keegi talle paneb. Iga religiooni loojad on avastanud Saatana ja andnud talle vaid ühe ülesande valitseda inimese niinimetatud väära külje üle. Niisiis kõik füüsilist ja vaimset naudingut pakkuv on