jooksul. Alguses jooksid ainult Andrese ja Krõõda ning ka Pearu ja tema naise lapsed. Kuid peale Mäetalu perenaise surma lisandusid sinna veel Mari ja Jussi lapsed. Päevast päeva oli õu kui pidulisi täis, kes kogu aeg lärmi tegid ja segasid suure töö tegemist. Kuid ka nende mängud olid piiratud, kui nad vanemaks said. Mari ja Liis hoidsid väikest Indrekut, kes aina nuttis ja nuttis ja soovis et temast tehaks veel rohkem välja. Vanemad poisid jälgisid meeste töid. Nad kisklesid kogu aeg omavahel, sest nad tahtsid näidata kummal on õigus. Kui kaks peremeest omavahel kaklesid ja õiglust nõudsid, mängisid nende lapsed aasal kodu. Tagaperest poiss oli isa ja eesperest tüdruk oli ema, sest nemad olid kõige vanemad, ülejäänud olid lapsed. Nad proovisid mängida samamoodi nagu on päriselt ning nad said sellest väga palju kasu. Ajapikku sai laste mängudest armastus.Liisi ja Joosep armusid ning abiellusid, kuigi nende vanemad olid selle vastu
Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid, maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu positiivselt ei vaadanud ja Tõnissoni valitsus sunniti samal aastal tagasi astuma. Sisepoliitiline kriis erakonnad kisklesid omavahel, millele aitas kaasa erakondade paljusus. Poliitikute vastu valitses usaldamatus. Kõikides hädades hakati süüdistama võimulolijaid. Esile kerkis Vabadussõjalaste Keskliit (Vapsid). Lubasid riigis korra maksma panna. Poliitikute kuritarvitused lõpetatakse. Olulisteks isikuteks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Põhiseaduslik kriis RK oli liiga suur võim, Valitsus sõltub liiga palju RKst. Taheti ka