Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega. Siiski jäi asustus edasi püsima ka külma vöötmesse, kohanedes vahendite abil, mis ta enesele lõi. Tähtsaimaks nendest oli tule kasutamine ja soojade elamute ning riiete kasutuselevõtmine. Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine, murrangu tõi aga tuletegemise leiutamine sel perioodil. Külma eest hakati peavarju otsima koobastest, mida vallutati nii mõnigi kord kiskjatelt. Karm kliima vähendas koriluse osatähtsust ning selle asemel omandas esikoha suurulukite küttimine. Peeti ajujahti, kus loomad aeti auku või sohu. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine. Areng leidis aset ka inimese kujunemises. Üldiselt arvatakse, et Homo erectus arenes Homo sapiensiks, kuid seda üleminekut tõestavaid fossiilseid luuleide on vähe. Välja arvatud mõningane ajumahu suurenemine,
muud elundid. 136. Tööriistad: eelkohastumisi loomadel, ja tõestatud valmistamine meie esivanemail. Esimesi teadaolevaid kivist tööriistu: tahutud pihukirveid. Esimesed inimesed olid üsna väikest kasvu – tööriistad andsid neile võimu juurde. Pihukirveid võidi kasutada lihunikutööks, sealhulgas toruluude lõhkumiseks. Arvatakse, et esimesed inimeste liigid olid ühtaegu kütid ja “raipesööjad”, kes võimaluse korral hulgakesi teistelt kiskjatelt nonde saaki üle lõid. 137. Kui kaua kestis kiviaeg, ja miks teda nii nimetatakse? Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist,mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. (Enamus tööriistu oli tegelikult hoopis puust, ainult et nood pole maa sees säilinud). Inimese kui zooloogilise liigi evolutsioon, läbi mitme miljoni aasta ja läbi mitme eellasliigi samast
annaabi.ee 
