Eriti muidugi võimlemistundi, kus pidi mängima rahvastepalli. Elas rohkem raamatute, unistuste ja huvide maailmas. Ta lapseajusse talletus omaette väike entsüklopeedia. Luges ema kõrval keeleteaduse konspekte, kirjanduslugu, uuris atlast ja joonistas kontuurkaarte, nii et talle said tuttavaks Indoneesia peamised saared ja kõik Kesk ja LõunaAmeerika riigid. Peale Orava Päevakeste oli ühe suve Räpina ja Võõpsu vahel kaugete sugulaste Kisandite (vanaperenaine Kisandi Liisa oli vist tema vanaisa Jaani sõtsetütar) talus. Seal ei olnud tal mängukaaslasi, puutus kokku aga Peipsiääre inimeste, nii eestlaste kui venelaste eluga, milles oli palju arhailist ja mida nõukogude korra tulek oli vähem vapustanud. See talu köök oli täis prussakaid, kellest kubisesid kõik varjulisemad kohad. Talus oli vaid tosin raamatut, mida hoolega ta luges
ülemmääraks 0,08%, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12% väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides seda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2%). 2)Legeerivad elemendid Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid mis terasteski mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate kisandite mõjust grafiidi tekkele, liigitatakse need kahte gruppi: - Grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti) - Grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) a)Mangaan (Mn) Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu ta on põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlate lible- ja keragrafiidiga malmides. Kõrglegeeritud mangaanmalmide Mn-sisaldus on 4...9%. b)Räni (Si) Räni legeeriva elemendina viiakse malmi selle korrosioonikindluse tõstmiseks (tavaliselt
annaabi.ee 
