6) Ärrituvus (Üldistunud ärevushäire, http://peaasi.ee/) 7 Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluksminemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade kirvendust, külmavärinad või kuumahooge. Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma vaimsele tervisele ja heaolule. Paanikahoog võib tekkida inimesele täiesti ootamatult ,,kui välk selgest taevast" või vallanduda mingi kindla olukorra, ärritaja, vaimse seisundi mõjul; paanikahood võivad esineda ka une ajal
Tüüpiliselt tekib või suureneb valu pikemaajalisel seismisel või käimisel. Spinaalstenoos e. lülisambakanali ahenemine. Lülisambakanalit võivad ahendada diski väljasopistumine, luukasvised lülikehade tagumistes selrvade, lülilibisemine. Sageli on soodustavaks teguriks kaasasündinud kitsas kanal. Tavaliselt leiab ahenemine aset 4. ja 5. nimmelüli piirkonnas. Lülisambakanali ahenemine võib põhjustada valusid nimme- ja ristluu piikronnas ning tuharates, kirvendust, sipelgate jooksmise tunnet, tuimust või nõrka valu jalgades. Tüüpiliselt tekivad vaevused pikemal seismisel ja käimisel, tingituna nimmenõgususe suurenemisest ning mööduvad ettepainutamisel. Vaevsute põhjuseks peetakse närvijuurte kompressiooni ja verevarustuse puudulikkust. Sündroomi nimetatakse neurogeenseks vahelduvaks lonkamiseks (klaudikatsiooniks). Ravis rakendatakse soojust, valuvaigisteid, ravivõimlemist. Vajaduse korral opereeritakse: eemaldatakse
annaabi.ee 
