Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Järgmisena jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Descartes kirutab,et ta tunduks hulluna kui väidaks,et kahtleb selles, et ta omab keha, kuid samas väidab, et oma unenägudes kogeb ta sama tõelisena tunduvat reaalsust, mis ei ole tõeline. Ta ei leia kindlat viisi vahet teha unenägude reaalsuse ja päris reaalsuse vahel. Kuuendas meditatsioonis arutleb Descartes selle üle, kas materiaalsed asjad eksisteerivad. Descartes näitab, et meelteaistingud on alati seotud mõtleva ja aistiva minaga
Peetrus saadab pagana male elama, et näha, kuidas tema seal hakkama saab ja siis võib-olla saab põrgusse ka hingi saata. Satutakse siis Kaval-Antsu talukohale, Põrgupõhjale. Pagan teeb tööd, Jürka õpetab tavaletama. Kui vastata ei oska, tuleb öelda: "Ei mäleta, eit mäletas, aga suri ära." Lõpuks seesama Vanapagan saab aru, et läbi töö ja vaeva ei tule armastus. Paneb Antsu talu põlema, aga need surma ei saa. (ookei, mida iganes...=D) Elu lõpu poole kirutab artikleid Euroopa 30.aastatest. Suri 1. märts 1940, maetud Tallinna Metsakalmistule. Teda on palju trükitud, tõlgitud, dramatiseeringuid on tehtud "Tõest ja õigusest", 1964 film "Põrgupõhja...", 1980 hea film "Kõrboja peremehest", "Kuningal on külm" on seatud ooperiks. ,,Juuditi" aluseks on Piibli apokriiva lugu Juuditist ja veel Hebeli ,,Judith" ning Wilde'i ,,Salome". Piibliloost on hoopis teine aktsent. Vett pole, aga Juudit jõukas. Tapnud oma impotendist mehe
annaabi.ee 
