1.2. Välimus Kuna raamatutegelased on vanuses 14-16 ning alaealised, on välimus nende jaoks oluline. Kasutatakse meiki, et näha vanem välja. "Kati oli 16-aastane, kuid nägi välja vanem, selle eest oli ta ise hoolt kandnud- et alaealistele keelatud tooteid poest kätte saada [...]" (M.Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 3). Hea välimus on tähtis ka pidudel käies, kus üritatakse silma paista. "Oligi aeg hakata end väljaminekuks sättima. Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided olid kõik koju jäänud, aga sama mure oli ka teistel. Me keegi polnud osanud arvata, et ka siin saab õhtuti väljas käia. Noh, polnud hullu, kuna keegi meist teisi üle trumbata ei saanud. Otsustasime minna niisama lihtsalt pükstes ja mõne parema särgiga. Muidugi tegime hoolikalt meiki, kui ülejäänu polnud midagi erilist. Hulk aega lendasid ripsmetusid ja huulepulgad üle toa ühe käest teise kätte
Tervitused kirjutatud, taipasin, et postkontorisse mineku asemel võiks küsida ka postmarke samast poest. Minu rõõmuks olid ka need olemas. Aga nüüd siis selle loo itsitamisväärne osa. Mina tavalise inimesena hakkasin hoogsalt marke tagaküljelt keelega niisutama, nagu kõik oleme seda alati teinud. Aga võta või jäta, margid ei lähe liimisemaks ikka. Meie riiki polnud sellised margid siis veel lihtsalt jõudnud, mida saab kleepida kirjale tavalise kleepeka moel. Ise kirusin veel seda ,,välismaa kraami", et isegi margi liim on jama... Kui ma lõpuks taipasin, mil moel ma toimima pean, märkasin ka elevust müüjate hulgas, kes heatahtlikult minu juhmardlikust itsitasid. Viskasime veel koos nalja minu ürgaegsete harjumuste üle. Meeleolu oli vaatamata minu piinlikule olukorrale hea nii minul kui ka neil. Nad võitsid mu endale! Aga nüüd, paar kuud tagasi, olin juhuslikult samas poes ja saatsin jälle paar tervitust teele (mul on lihtsalt selline komme)
annaabi.ee 
