kuni 1866. aastani. 1868.st aastast andis ta välja ajakirja Otetsestvennõje Sapiski. Nikolai Nekrassov töötas üle kümne aasta talurahva elu käsitleva epopöa ,,Kellel on Venemaal hea elada" kallal, mis tal jäigi lõpetamata. Ta kannatas kroonilise kopsuhaiguse kallal, mille pärast pidi ta veetma kuid soojemas kliimas, põhiliselt Itaalias. 1875. aastal diagnoositi tal soolevähk. Tema sõbrad maksid operatsiooni eest, mille viis läbi üks oma aja parimatest kirurgidest, Dr. Bilroth, kes kutsuti sinna Viinist. Vaatamata operatsioonile, haigusest võitu ei saadud vaid lihtsalt pikendati tema kannatusi. Nekrassov kannatas veel kaks aastat. Sellel ajal kirjutas ta oma viimased teosed, mis olid täis sureva poeedi kurbust ja tarkust. Nikolai Nekrassov suri 8. jaanuaril 1878. aastal Peterburis. Nekrassovi matustel Novodevitsi Surnuaias, Peterburis, osalesid paljud. Fjodor Dostrojevski märkis tema kohta ära, et ta oli suurim vene
Egiptlased kujundasid ka õpetuse atmosfääris leiduvast ainest, nn pneumast, mis sissehingamisel satub organismi ning ajab vahekorra nelja elemendi vahel veelgi keerulisemaks. Ravimine oli eelnevast lähtuvalt seega organismis tasakaalu otsimine. MEDITSIINIKUTSED Meditsiini ja arstikutse arengu seisukohalt on egiptlaste puhul olulised mõned märksõnad. Kõigepealt tuleb märkida, et Egiptuses jõudsid arstikunsti viljelejad teatava spetsialiseerumiseni. Räägitakse kirurgidest (sj silma- ja hambaarstidest) ja sisearstidest. Oluline läbimurre on see, et kujuneb välja abstraktne mõiste, millega tähistatakse patsienti (,,see, kes on noa all"). Selle nimega ei tähistatud vaid otseselt antud olukorras olevaid kodanikke, vaid näiteks ka neid, keda nt madu oli salvanud. Egiptuse ravijate puhul saab rääkida ka juba arstieetikast. Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus,
annaabi.ee 
