ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. [10] Pärast istutamist tuleb võraoksi kärpida. See on Vajalik võra ja juurestiku vahelise tasakaalu taastamiseks, sest istiku väljakaevamisel jäi osa juurestikust mulda, aga ka pungade puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. [14] 2.3 Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude
Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. Pärast istutamist tuleb võraoksi kärpida. See on Vajalik võra ja juurestiku vahelise tasakaalu taastamiseks, sest istiku väljakaevamisel jäi osa juurestikust mulda, aga ka pungade puhkemsie ning okste kasvu ja harunemise ergutamiseks. Elujõulisuse suurendamine Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma. Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks.
annaabi.ee 
