Vähenes suurte talviste toiduvarude varumine. Neid sai nüüd lihtsamalt hankima. Suuremates kogustes liha ja kala enam ei säilitatud. Toidusedel muutus mitmekesisemaks söödi rohkem värskemaid asju; kurk, salat jne. Mood. Naistemoe ideaaliks oli 20-datel linnalik, euroopalik iluideaal: lühikesed juuksed, sportlik ja sihvakas välimus, veidi poisilik välimus. 30-datel muutus ideaal vähem poisilikumaks ja rohkem naiselikemaks. Riietus rõhutas kirsast taljet ja laiemaid õlgu, ,,nn herilasepiha naised". Igapäevane riietus linnas alla põlve rätsepakostüüm, pealtnööritavad kingad, porisema ilmaga pandi kalossid peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott
oli pigem dekoratiivsete detailidega. Nad püüavad mõjutada inimese tundeid , hämmastada teda ning tekitada imetlust ning aukartust. Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuurdetaile ning tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Kogu see kirev mass peidab enda all kiriku konstruktiivset süsteemi (nt laed olid tehtud puust). Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Viimase keskosa on kahekorruseline. Kirsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Fassaadi detailid on enamasti samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ning neil puudub konstruktiivne ülesanne. Üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjumine, palju esineb ebasümmeetriat.
annaabi.ee 
