leivategemisnõu, mis viimasel sajandil on asendanud leivaküna, kannab Põhja-Eestis nimetust leivaastja. Lüpsik: Oli pealt laiem kaane ja kandesangaga puupang, harilikult varustatud piima kurnamiseks samasuguse oksaharust tilaga nagu piipkanngi. Piimapütt- e. tsõõrik: U. 25 cm läbimõõduga ja kuni 15 cm kõrge kaaneta nõu, mis mahutas 3-5 toopi, oli kuni koorelahutajate ja meiereide ilmumiseni üldkasutusel piima hapendamiseks ja lauale toomiseks. Kirn- e. putk, koorekirn: Enne piimatööstuse arengut tavaline võitegemise nõu. Ülalt pisut kitsenev kõrvade ja kaanega kõrge nõu, mille sees liikus üles-alla mänd koore võilelöömiseks. Lännik: On kuni 10-toobine pealt laienev väikeste kõrvade ja kaanega nõu, mida kasutati hapu- ja kohupiima, või, silkude jms. hoidmiseks ja kaasavõtmiseks. Kõikide puidust tarbeesemete nimetamine ja eraldi kirjeldamine võib olla omaette teadustöö, millest saaks ilmselt paksu raamatu. 2
Kahru Kahrulemb -e Kahrut Kahru III v. � LE �v�ike karu� Kahus -a Kail -u Kaja Kale -da Kalev -i Kali Kalju Kaljuvald -valla Kallis Kalli III v. Kalmus -e Kange Kaomeel -e Kare -da Kari Kari Karu Karuvald -valla Kaugemeel -e Kaunis Kauni Kaur -i Keeris -e Kessu � �v�sanuga, mat�eete� Kesv -a � LE �oder� Kibu � ka sm. �valu� Kiik Kiige Kiil -i Kiire Kild Killu Kippen Kibena � LE �s�de� Kirg Kire Kirgas Kirka III v. Kirn -u Kirre Kirde Kiur -u Kiurupelg -pelju Kivi Kobras Kopra Koit Koidu Kold Kolla Kosk Kose Koskel Koskla Kudres -e Kuld Kulla Kuller -i Kuma Kumav -a Kurg Kure Kuus Kuue Kuusk Kuuse K�iv -u K�la K�lav -a K�olemb -e K�rb K�rve K�u -e K�uk K�ugu � �esivanem� K�bi K�blik -u K�gi K�e K�ge � �k�gu� K�gu K�o K�hr -i K�pp K�pa K�re -da K�rg K�rje � ka �mustr�hn� K�rmas K�rma III v. K�rme
olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju;
annaabi.ee 
