olukorra jaoks mõeldud. Rahvalaul oli rohkem kaasalaulmiseks, kui ainult kuulamiseks. See võimaldas inimesel erinevate meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes ühtekuuluvust tunnetada. Pillimuusika hõlmas karjapasuna tuututused küngaste vahel, lõbusad või unelevad kandlehelid aidatrepil, torupilli kaasakiskuva, läbitungiva hääle kirmasel. Laul või pillilugu on omal kohal, kui see täidab selle kasutajate vajadused ning arvestades maailma kultuuride mitmekesisust, ei tarvitse olla niisugust muusikat, mis tunduks ühtviisi heana kõikide meelest. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Kuigi mina arvan, et rahvamuusikal
külastati sugulasi. Obinitsas, Tailovas, Seretsovas ja muudes külades oli see oluline püha. Ka tänapäeval on näiteks Obinitsas paasapäev suur püha, kuhu sõidavad sugulased ja sõbrad üle Eesti kohale. Valmistatakse pühadetoidud ja käiakse 1952. aastal rajatud kirikus teenistusel, võetakse osa ristikäigust. Kalmistul kaetakse lähedaste haudadel lauad. Väga oluline on toidu pakkumine, jutlemine, kalmistul jalutamine ja sugulastega kohtumine. Õhtusel kirmasel esinevad aga ka mujalt tulnud laulikud. Lisaks sellele on 1990. aastatel kohalikus muuseumis avatud käsitöö- ja kunstinäitused ning õpikojad. 20. sajandi alguses hakati peale õunte sellest ajast ka muid puuvilju ja herneid sööma. See on olnud veel värske mee proovimise päev. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- paasapaev.php) PÄRTLIPÄEV - 24. august Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev.
annaabi.ee 
