kuningas Eestimaa ordule. - Liivimaa nägi välja järgmine: suurimad alad kuulusdi Saksa Ordule, järgnes Riia peapiiskop ja siis juba Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. - Kolonisaatorid sattusid tihipeale omavhael konflikti, eriti piiskopid ja linnad orduga. Eestimaa ostmine tugevdas tunduvalt ordu positsioone Liivimaal. Ordu keelas tagastamast Riia peapiiskopkonnas hõivatud vara, mis ajendas paavst Innocentius VI 1354.aastal ordu kirkuvande alla panema. See kestis kolmkümmend aastat. See ei suutnud aga takistada ordu eneseteadvuse kasvu. Liivimaa sisevõitlustes saavutas ordu suure võidu 1397.aastal, kui paavst Bonifatius IX toetas nende seisukohta, et isegi Riia peapiiskop peab kuuluma ordusse. Martinus V tühistas aga 1425. Aastal selle otsuse. Ordu ei jätnud jonni ja 1452.aastal jõustas paavst Nicolaus V otsuse uuesti.
elust ja loomingust. Kui ütleb lahti loomigust, ülteb lahti honoraridest. Ka oma maadest ja mõisatest. Tekivad perekonnas hästi suured vastuolud. Leiab, et minevikus elanud ainult vales ja upsakuses. Ülteb, et tulevikus tahab töötada ja kannatada, alistuda ja olla helde. Ta ideaaliks on ikkagi talupoja elu. Kiriku suhtes arvab, et jumala riik on inimeses eneses, ja kirikut kui sellist pole inimese ja jumala vahele vaja. Viib selleni välja, et 1901. Paneb vene õigeusu kirik Tolstoi kirkuvande alla kui valeprohveti. 1908. Kui on tema 80. Juubel, siis seda keelatakse avalikult tähistada. Tegelikult ei ülte senisest elust lahti, elab ikka edasi oma uhkes aadlilossis Moskvas või mõisas Jasnaja Poljanas. Pannakse tähele ja heidetakse ette. Siis püüab mitu korda kodust lahkuda, teeb seda ometigi kord, nimelt siis, kui on 82-aastane, siis 28. Oktoobril 1910. Lahkus ta kodust. Haigestus teel rongis kopsupõletikku ja sureb ühes jaamahoones. Pole lemmikkirjanik
annaabi.ee 
