Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit, Emilio de'Cavalieri vaimulikku allegooriat ,,La rappresentatione di anima e di corpo" võib pidada ka oratooriumizanri alguseks. Oratooriumizanr sündis Roomas ja tema eelkäijaks oli pühakirjatekste dramaatiliselt kujutava liturgilise draama sajandivanune traditsioon. Oratooriumi liberto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne, esimesel puhul on tugevam seos traditsioonilise kirkumuusikaga, teisel ooperiga. Varane ooper oli 17. sajandi algul suurte õukonnapidustuste kõrgpunktina eraldi zanr. Kuna ooperietendus on väga kulukas, siis said seda endale lubada vaid vähesed õukonnad ja neidki harva. Veneetsias, Euroopa kõige rikkamas ja toretsevamas linnas, avati 1637. aastal esimene avaalik ooperiteater. Esimesed silmapaistvad teosed Veneetsia ooperilava jaoks lõi Claudio Monteverdi.
Gottfried von Herdeni mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse mõjul juba tekkimas. Luluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekogudustes oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni iseloomustanud vaid Setumaa laule, millel olid pikaaajalised kontaktid vene rahva- ja kirkumuusikaga. Eesti rahvamuusikas domineeris veel 18. sajandil torupill ja vanapärane kannel. 19. sajandi algusest hakkasid levima uuetüübilised kandled ja viiul (Vahtre 2000). Talumajandus 18. sajandi lõpus muutus olukord Euroopa turul põhjalikult. Olles alates 13. sajandist põllumajandusega seotud, ei saanud ka Eesti põllumajandus, eelkõige mõisad, toimuvast kõrvale jääda. Põllumajanduse arendamiseks asutati 1792. aastal Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
annaabi.ee 
