ka tallinnasse rajatakse erinevaid veskeid nt paberveski, toodeti kaltsudest paberit 1667 Härjapea jõgi paberveski pikka aega voolas läbi tallinna, kasvas kinni on olnud mitmete tootmiste asupaigast voolava vee jõud aitas käivitada mitmeid masinaid algas ülemiste järvest ja voola tallinna lahte kiriku- ja vaimuelu võitlus igasuguste usuliste väärnähtuste vastu eesti alal toimuvad nõiaprotsessid just rootsi ajal riik on võtnud asjaks ka kirklike asjade korraldamise reformatsiooni üks suuremaid mõjusid on, et kirik allutatakse tugevalt riigi võimu alla pikk sõda on purustanud palju kirikuid kui isegi kirik alles, siis kirikuõpetaja ilmselt tapetud või ära aetud inimeste vaimelu eest keegi ei hoolitse vohab paganlus ja ebausklikud kombed kiriklikud struktuurid ka riigi hoole all hakkavad tegutsema et talurahvas õigele teele suunata vohab paganlus paljud ebausklikud 1642 Pühajõe mäss
10. Kirik ja religioon. Luteri vaimulikkond. Pietism. Vennastekoguduste liikumine. Teoloogiline ratsionalism (Luterlik) Kirik oli ka oluline võimupoliitika osa, moodustades olulis eosa balti erikorra süsteemist. Luteri vaimulikkond- Moodustasid juba keskajast saati priviligeeritud ja maksuvaba seisuse. Igas kihelkonnas oli oma pastor, (eesti alal oli veits üle 100 kihelkonna). Sinna alla kuulus ka kirikumõis ehk pastoraat. Sealt sai ta oma sissetulekud. Samuti sai ka kirklike toimingute pealt kirikuvalitseja talupoegadelt andamit Suuremates linnades oli mitu kirikuhoonet ja mitmed pastorid. Linnades olid kogudused jagatud rahvuslikuse printsiibi järgi. (eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles,
annaabi.ee 
