8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas*ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia?Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on:*Jutustamine - annab ülevaate mingist sündmusest*Kirjeldamine puudub ajamõõde*Arutlemine - avab seosed nähtuste vahel 11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad?*Analüüs*Liigitamine *Põhjuslike suhete avamine 12. Mis on struktureerimine?*Lugejaks kehastumine*Sissejuhatuse struktureerimine*Põhiidee juures püsimine*Põhiidee väljaarendamine*Kokkuvõtte struktureerimine 13. Mis peab olema kirjatöö sissejuhatuses
9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist, aga aitab mõtteid paremini korrastada ja saada parem ettekujutus valmistööst. 10. Mis on tekstistrateegia? Tekstistrateegia on kirjutusvorm, mida autor viljeleb oma kirjatüki valmistamisel. Kirjutusvorm valitakse vastavalt lugejaskonnale ning teemale. Tekstistrateegiad on · Jutustamine · Kirjeldamine · Arutlemine 11. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? · Vastandamine · Analoogia · Näidete esitamine 12. Mis on struktureerimine? = vormimine Sissejuhatuse struktureerimine Põhiidee juures püsimine Põhiidee väljaarendamine
Trükiti isegi ära ja Leimus on ka eesti keeles avaldanud. „Liivimaa ajalugu“ keskendub Eesti ja Läti ajaloole kuni 1690.aastani. Rootsimeelne. Otto Fabian von Wrangell- Eesti- ja Liivimaa kroonika, viimane tõsiseltvõetav kroonika. Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt
annaabi.ee 
