· Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..."
läänelisi jooni, lõunaeesti kirjakeele aluseks Tartu murre. Suurema mõjuvõimu saavutab põhjaeesti kirjakeel, lõunaeesti kirjakeel hakkab taanduma. 1. Eesti kirjakeel 19.saj I poolel Rosenplänter ja ajakiri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" Beiträge ajakirja andis välja 1813-1832 Rosenplänter. Rosenplänter tundis huvi eestlaste vaimse harimise vastu, asutas 1814 Pärnusse koolmeistrite kooli. Ta püüdis koostada eestlastele õppevahendeid (nt "Kirjutusse-lehhed" ja "ABD raamat"), on tõlkinud tarbe- ja seadustekste. Lisaks andis välja ka ilukirjandusliku koguteose. Ajakirja Beiträge ümber koondas Rosenplänter tolle aja Eesti mõjukaimate kirjanike ringi. Beiträge oli I Eesti-aineline teaduslik sariväljaanne, mida ilmus kokku 20 köidet, ligi 3400lk. Beiträges käsitleti kirjanduse, keele, folkloori, raamatuloo jm küsimusi. Beiträge oli algatuste ja
annaabi.ee 
