traditsiooniliselt düsleksiaks, mis väljendub ainult lugemisraskustes, sel ajal kui kirjutamisraskusi nimetatakse düsgraafiaks. Inglisekeelses erialakirjanduses kasutatakse düsleksiat sageli sünonüümina raskuste kogumile- spetsiifilistele õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus . Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi
meetodeid. Tihti aitab lapse tähelepanu juhtimisest ning vanema ja õpetaja sobivast kõnelemis- ja suhtlemisviisist. (Lukanenok, 2008) Düslektikutel on raskusi heli ja sümboli, räägitud sõna ja kirjapandud sõna kokku viimisel, seetõttu on kõige parem diagnoosida düsleksiat läbi lugemise ja kirjutamise. (Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutuspuuetena-häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi Düsleksiat esineb sagedamini, seejuures enamikul düsgraafikutest on ka düsleksia. 7 Lugemisel tekkivad vead Kuidas düslektikud loevad? Tihti peale saavad nad vihjeid sõnakujust nagu seda teevad lapsed lugema õppides. Nad näevad sõna kui pilti. Visuaalse mäluga lapsed võivad suurel hulgal
annaabi.ee 
