nagu tavalisegi kapi puhul nõude hoidmiseks- see komme võeti üle kirikumööblist, altarikapist, kus hoiti sakramendiga seotud armulaua riistu- joogikarikat, oblaatide toosi jm. Sellise kapi alaosa moodustasid algselt kõrged jalad, millele toetus osaliselt avatud riiulitega kapiosa. Laudadest olid enim levinud kastlaud- lauaplaadi aluse kujundas 15- 20cm kõrgune kast, millel polnud sahtleid. Kui lauaplaat ära tõsteti, oli kasti põhi ühtlasi kirjutuslauaks. Kuid kastlaudu kasutati ka söögilauana, millel oli kas, neli põranda kohal konstruktsiooni tugevdava sidepuuga varustatud pulkjalaga, kaks mõlemas laua otsas- A-tähe kujulist jalatuge või kokku käivat ristjalga. Dekooriga olid kaetud kasti raam ning jalad, mis hiliskeskajal olid tihti treitud. Kasutati ka kergemaid laudu, mille ümar või nelinurkne lauaplaat toetus ühele kesksele jalale. Istemööbel oli gootikas mitmekesine,
Ta ei saa kasu seeläbi, et kapital ära kulub, vaid et see teda teenib. See kasu on seda suurem, mida kauem see kapital vastu peab. Mis kasu oleks põllupidamisest, kui iga hektari jaoks uut atra läheks vaja! Seega - kapital võib kapital tema kasutusea järgi jliigitada kahte grupp:. 1. kulub kohe mingi tegevuse vöi tootmisprotsessi järel (muudab oma kuju asjaks); laua valmistamisel kasutatakse naelu, kruve ja need koos materjaliga muutuvad kirjutuslauaks Seda kapitali nimetatakse käibekapitaliks. 2. kulub pikema aja jooksul; annab osaliselt endas laua valmistamiseks, kuna höövelpinki vöi saage saab kasutada mitmete laudade, riiulite valmistamiseks ehk tema abil on vöimalik valmistada toodangut pikema aja jooksul.See kapital on pöhikapital. Toodud näites kaob ader 500 hektari sisse ära, s.o. 500 hektari sissetuleku hulgas on ka adra valmistamise kulu, adra hind peidus
annaabi.ee 
