,,Hercules". Õel, vaimukas satiir: ,,Kõrvitsaks muundumine" (suunatud keiser Claudiuse vastu.) Viimases avaldub Seneca kirjanduslik talent eri küljest, värsid ja proosa vahelduvad. (Kui C suri , kullutas Nero ta jumalaks, Seneca põlastab kiidukõnes jumalaks kuulutamist. Tegevus taevas, maa peal, allilmas- Claudiuse seiklused neis). S-i mõju oma sugupõlvele suur: ristiusk võttis üle rea stoikude seisukohti, ladina keeles kirjutavatel kristlikel kirjanikel tsitaadid Senecast. Uusajal avaldas mõju Eur. Draamale (Shakespeare, Racine). 43. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate? Marcus Portius Cato vanem, kirjutas Itaalia hõimude ajaloo ,,Origines"- ladina hõimudest, pole säilinud. Tacitus- ,,Agricola" (silmapaistev isikuportree võimekast poliitikategelasest Agricolast", ,,Germania" (etnograafilis-geograafilis uurimuslik kirjeldus kaugetest rahvastest), ,,Ajalugu (pühendatud autori kaasajale), ,,Annaalid".
hakata; ta kirjutab täiesti uue hiinakeelse kirja, sest ärikultuurid on nii erinevad. Isegi kui funktsionalism on deskriptiivne ja tal tõepoolest õnnestub edukalt kirjeldada kõiki praktikas esinevaid tõlkeliike, on tõlkekoolituse seisukohalt puuduseks jätkuv lähtumine tekstist, mille tulemusel ka ennast funktsionalistideks pidavad tõlkijad tegelevad peamiselt siiski sellesama tekstiuurimise ja -teisendamisega. Isegi skopos ehk eesmärk on tekstil, mitte seda kirjutavatel inimestel, umbes nagu tekst sooviks midagi saavutada. Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral ka tõlkijat, nende suhtlustaotlusi ja tehtavaid kõnetegusid. Siit tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet
annaabi.ee 
