● Ülikooli õppejõud ● Kanada ● Perekond Teised teosed ● „Väikesed tseremooniad“ ● „Swann“ ● „Oma aed“ ● „Kivist päevaraamatud“ ● „Juhus“ ● „Larry pidu“ ● „Armastuse vabariik“ ● „Kui“ Teosest ● Üsna lühikese ajaga ● Rõõmuhetked ● Kanada ● Avaldati 2002 ● Shields’i sarnane ● Sujuv “Ma mõistan, et see lõhnab verepilastuse järele, kui ma naiskirjanikuna kirjutan kirjutavast naiskirjanikust.” Tegelased ● Renata Ruth Winters ● Härra Scribano ● Tom Winters ● Arthur Springer ● Norah Winters ● Lois Winters ● Christine Winters ● Natalie Winters ● Pet ● Danielle Westerman ● Annette, Lynn, Sally “Mulle meeldib mõelda sellest raamatust neljal jalal: emade ja laste idee, lugejate ja kirjanike idee - Ma tahtsin rääkida kirjutamise protsessist;
napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel teemaring, mida ta raamatust raamatusse on lihvinud ning mis "Atlases" üha teravamaid ja mõjuvamad piire omandab. Ühe väikse omaette kimbu moodustavad kõikenägeva silma luuletused, kus mingi omnipotentne vägi teab kirjutavast subjektist rohkem kui ta ise. (Mariliin Vassenin 2009) saja aasta pärast on täpselt kaks võimalust kas meie oleme surnud õhku on vähe ja inimesi väga palju 8 või vastupidi kõik inimesed on läinud
meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane). Aastatel 1935-1937 kirjutas Turing artikli, kus ta kirjeldas väga lihtsat abstraktset arvutit, nn Turingi masinat. Arvuti koosnes lõputult pikast lindist (mälu), kirjutavast-lugevast peast ja seda kirjutuspead juhtivat programmi sisaldavast tabelist. Turingi veendumuse kohaselt sai Turingi masinaga arvutada kõike sedasama, mida ükskõik millise teistsuguse või suurema arvutiga: keerulisemat arvutit saab Turingi masin programmiliselt simuleerida. Tegu on niisiis universaalse arvutiga, nagu on universaalsed ka tegelikult eksisteerivad arvutid.