10.aprill Saksamaa, Itaalia ja Bulgaaria tungivad Jugoslaaviasse 14.aprill Jaapan sõlmib mittekallaletungilepingu Nõukogude Liiduga 17.aprill Jugoslaavia alistub Saksa armeele 21.aprill Kreeka alistub Saksa armeele 22.juuni Hitler alustab Barbarossa plaani, tungides NSVL territooriumile 25.juuni Soome kuulutab sõja Nõukogude Liidule 27.juuni Ungari kuulutab sõja Nõukogude Liidule 12.juuli Suurbritannia ja Nõukogude Liit kirjutavas alla vastastiku abistamise lepingule 11.august Roosevelt ja Churchill kirjutavad alla Atlandi hartale 12.august Saksa armee tungib Leningradi poole 20.september Saksa armee hõivab Kiievi 6.oktoober Saksa armee liigub Moskva poole 1.detsember Hirohito ametlikult kinnitab kallaletungi Ühendriikidele 5.detsember Suurbritannia kuulutab sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale 7.detsember Jaapanlased ründavad USA vägesid Pearl Harboris 8
Küsimus kõlas järgmiselt: Üldiselt pole mul otseselt homode- ja lesbide vastu midagi, küll aga leian, et viimasel ajal kajastatakse seda kõike liiga palju (nt. homoparaad jne). Küsitluse järgi arvab 55 vastajat (N 35, M 19), et viimasel ajal on samasooliste teemad liiga palju kajastatud, samas 45 (35 N ja 10 M) vastajat seda ei arva. Tõesti on viimastel aastatel alles hakatud avalikult rääkima samasoolistest, nende üritustest ja ka probleemidest. Need on kajastust leidnud ka kirjutavas ja rääkivas/pilti näitavas meedias, seepärast on inimesi nende teemadega rohkem ka kurssi viidud. Järgmine küimus kordab osaliselt juba eelpool olnud küsimust, kus inimesed pidid põhjemdama oma suhtumist samasoolistevahelistesse suhetesse üldse (eelnevalt ära toodud ka inimeste kommentaarid selle kohta): Armastus võib eksisteerida paratamatult ka kahe mehe või kahe naise vahel. Sellele küsimusele oli eitavalt vastanud vaid üks naine ja 10 meest(11% vastasid eitavalt).
toimimist. Ajaloo õppeaine allikaid saab käsitleda ühiskonnaõpetuse allikatena juhul, kui nende abil selgitatakse või analüüsitakse kaasaega. Ühiskonnaõpetuse allikateks on: a) õigusaktid (seadused, määrused, korraldused jne.); b) lepingud; c) statistilised andmed kõige erinevamal kujul (diagrammid, tabelid, aruanded jne.); d) fotod; e) ühiskonnateemalised karikatuurid; f) artiklid kirjutavas ja elektroonilises pressis; g) erinevate huvirühmade suuliselt edasi kantavad tõdemused; h) hinnangud (näiteks intevjueeritavate arvamused, teooriad); jne. Allikatega töötamisel eeldatakse: nendes sisalduva informatsiooni üles leidmist, selle info mõistmist ühiskonna kontekstis ning suutlikkust läheneda allikas sisalduvale teabele kriitiliselt. Kergem on allikaid analüüsida neil, kellel on laiem silmaring. Nad tunnevad taustsüsteeme, suudavad informatsiooni õiges
mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi erinevate meediaga seotud aspektide vastu loomulik ja ka teemade ampluaa siin lai. Koolilehed, erinevate valdkondade kajastamine meie ajalehtedes (sport, keskkond, kitsamad teemad nagu Sakala keskus, Setomaa ja setud, Tsernobõli katastroof jne), kirjutavas meedias kasutatav keel. Aga mõistagi ka teised meedialiigid televisioon ja sellest kujunenud folkloor, uue meedia ja sotsiaalmeedia kasutamine tavakoolis õpilaste aktiveerimiseks, reklaam nii reklaamides kasutatav keel kui ka selle mõju nii inimestele üldse kui ka lastele. Ja ka see, kuidas me peaks infovoogude, meedia ja ajakirjandusega üldse toime tulema. 54
annaabi.ee 
