1.4.1 Agraafia Agraafia on võimetus omandada pikema aja jooksul foneem-grafeem vastavust. Tavaliselt on selle põhjuseks foneemikuulmise puue või alakõne ehk võimetus eristada ja ära tunda emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks, kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille kirjapilt on neile meelde jäänud. Sageli lapsed ei tunne kõiki tähti või ei tunne neid üldse. Kirjutamistoiming on tugevalt aeglustunud, tähekuju meenutaminegi võtab lapsel kaua aega. (Irv) 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine Kirjutamispuue avaldub püsivate ja korduvate vigadena nagu näiteks tähtede asendamine graafilise või hääldusliku sarnasuse vahel; lause vormistamise vead; valesti kasutatud lõpumärgid; suuretähe puudumine lause alguses; kohatud vahed sõna keskel või sõnavahede puudumine; suulise kõne ja hääldusvead, mis avalduvad kirjas. (Kornev, 1997) Kirjutamisraskuste tunnused:
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) pinges või liiga loid. Lapsed, kellel peenmotoorikaga seotud tegevustes on raskusi – nende puhul tuleb silmad lahti hoida lasteaias ja püüda peenmotoorikaga tegeleda, et võimalikult vähendada peenmotoorikaga seotud probleeme koolis. Kirjutamistoiming kipub olema düsgraafiaga lastel aeglane. Nii selle tõttu et tähtede moodustamised on nende jaoks rasked ja ka see, et tuleb otsustada, mis täht ja kuhu kirjutada. See võtab rohkem aega kui teistel lastel. Need kaks viimast probleemi – tähed moodustatakse valesti ja aeglane kirjutamine – laps ainult kirjutab aeglaselt aga õigesti – see ei ole düsgraafia. Mõnede laste psühhomotoorika on aeglasem, see ei kvalifitseeru SÕR all. Peab olema ka sisuline pool selleks
annaabi.ee 
