düsleksia kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta järgmisi aspekte: • õpistiil • eelistused õpikeskkonna osas • õpistrateegiad Näpunäiteid düsleksia kindlakstegemiseks Düsleksia kindlakstegemiseks ei ole olemas üht kindlat meetodit. Lapse tugevustest ja nõrkustest esmase ülevaate saamiseks soovitab Reid (2007) kasutada järgmisi kontroll-lehti. Kuigi kontroll-lehed võimaldavad õpetajal anda õpilase lugemis- ja kirjutamisraskustele esialgse hinnangu, peaks õpetaja spetsiifilisi raskusi täiendavalt ja põhjalikumalt hindama, enne kui diagnoosida lapsel düsleksia. Paljud düsleksiale iseloomulikud tunnused võivad õppetöö käigus selgelt ilmneda, kuid õpetaja peaks düsleksia eripära selgelt mõistma, et selle õpiraskusega last välja selgitada. Lugemine Märkused Muutumatute sõnade meeldejätmine Häälikute segistamine Kontekstuaalsete vihjete kasutamine Tundmatu sõnavara kasutamine
Kõige väiksem protsent esines aga õppeaastal 2012/2013. 11 2.2. Logopeedide arvamus Lastel kellel on lugemis-ja kirjutamisraskused, häälduspuuded, kõne arenguline mahajäämus või mõni muu kõnehäire, siis sellega tegeleb koolilogopeed. Esimese klassi kooliaasta alguses selgitatakse välja, milline laps vajab koolilogopeedi abi kuna kõnespetsialist oskab juba kooliastujal näha ohumärke, mis viitavad lugemis-ja kirjutamisraskustele.(Nergi 2011) Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste rahastavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti, kui vanemad ei suuda eravisiitide eest tasuda, siis seljuhul ei ole laps enne kooli abi saanudki.(Nergi 2011) Logopeedilt abi vajavate laste hulk on suurenenud ning olukord ei näi kuidagi paranevat. Uue
annaabi.ee 
