Viiest suurema arvuga opereerimine valmistas suuremaid raskusi kui normaalsetel lastel. Esinevad raskused arvu, hulga ja numbri vahelise seose kujunemisel. Neile tuleb meelde tuletada õige võte, kuidas tegutseda, neid on vaja stimuleerida tegutsemise ajal rääkima ja kuulama või näidisega võrdlema. Leidsin ka kolm artiklit, kus räägiti kirjutamispuuetest ning ka vaimse arengu peetusega lastest. Esimesena mainitakse 1980. aastal Madli Vitisman artiklis „Kirjutamispuuetega õpilaste tüüpilisemaid vigu sõnade tähenduse mõistmisel“, et vaimse arengupeetusega lapsed õpivad eraldi logopeedilistes klassides, kus on ka vaegkõnega õpilased ning nendes klassides on täheldatav raskekujuline düsgraafia. Kirjutamispuuetega lapsi iseloomustab sõnade sassiajamine sarnase kõla alusel, sõna täheduse seletamine sõna osade kaupa, tuletusliidete mittemõistmine, vastuses vale
esitavad nad õpetajale järjest küsimusi "Kas liita? Lahutada?" jne., kuni saavad vastuse 'jaa" Kui lapsed jaatavat vastust ei saa, võivad nad ühte ja sama tehet nimetada enam kui üks kord. Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures võib mõni etapp kesta minutitest päevade, kuude või koguni aastateni (nt õigekirja omandamine kirjutamispuuetega lastel on ajaliselt äärmiselt pikk). • Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega: mida teha, kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missuguse tulemuseni tuleb jõuda. Otstarbekas on orientiirid esitada näitlikult (skeemid, sümbolid, hiljem ka verbaalsed instruktsioonid), et laps saaks neid hiljem harjutades kasutada. • Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalsete esemetega) või materialiseeritult (kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.)
annaabi.ee 
