''Gulliveri reisides'' merereis, seikluslik lugu. Palju teosesiseseid poliitilisi vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega (eeskujuks Alexander Pope). Swiftile on omane vohav fantaasia. 1697 aastal kirjutatud ,,The battle of books"- ,,Raamatute lahing", ajastule iseloomulik raamatute lahing, kus Swift arutab vanade ja uute kirjandusteoste vastuolu üle. Sealt
Tal on väga zanrirohke looming. Mitmekesisus. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga( nagu Defo ka) ka. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel, ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Selle poliitika seotuse leiame palju Gulliveri reisidest. Sellepärast on seda ka mõneti keeruline lugeda, sest me ei tea Inglismaa ajalugu tol ajal ja ei saa kõigest aru. Ta on valgustuslik humanist. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk jne. Osad on suured inimesed, teised väiksed. Osad inimesed on ahvid ja teised hobused. Peamiselt tuntakse teda ,,Gulliveri reiside" järgi. Seda võetakse kui lasteraamatuna ja lihtsustatult. Swifti enda saatus- Inglane, kes sündis Iirimaal üsna vaeses perekonnas. Hariduse omandamine on olnud raske. Ta on olnud tükk aega Inglise aristokraadi