Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000). Võttis kaua aega ja kirj peamiselt Poliitilise, religioosse sisuga kirjad. Kirjaoskus 1% Maa elanikest. Seda õpiti alguses kodus, hiljem koolides. aastatepikkune vaevarikas töö. Kirja osates võis saada kirjutajaseisusesse. Jumalad ja templid. Jumalate eest hoolitsemine ja maailma korralduse mõistmine oli preestrite ülesanne. Lihtrahvale pööras vähe tähelepanu. Umbes 740 jumalat. Tähtsamad jumalad Ra (päikesejumal, hiljem Amon-Ra.), Horos( Taevajumal), Osiris(viljakuse, surnute valitseja),. Usk surmajärgsesse. Elu jätkus peale surma samamoodi. Surmajärgset elu ootsa vaid neid, kes oli maetud matuserituaalidega. Hauapaigad läänekaldal. Hauakambrid. Seintel maalid lahkunu elust.
Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt. Ma arvan seda, et kuna erinevad inimesed kujutasid maalidel inimesi kõiki ühes poosis, muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost. Ka kirjakunst oli egiptlastele tähtis, sest need inimesed kes kirjutada oskasid pääsesid kas kirjutajaseisusesse või preesterkonda. Egiptuses olid kirjamärkideks hieroglüüfid, mis tähistasid mõistet või siis olid hoopis kaashäälikute sümboliteks. Hieroglüüfide hulka kuulusid ka seletavad märgid ehk determinatiivid. Kirjutati papüürusetaimest tehtud paberitaolisele materialile - papüürusele. Hieroglüüfid maaliti sellele pintsliga. Hieroglüüf kiri on keerukas ja ka selle õppiminie oli raske, sest kasutusel oli ligi 1000 tähemärki. Egiptlased kirjutasid ka novelle ja lühijutte üks
Nii kujutatigi jumalaid kas selle loomana või loominimesena.Tähtsaim jumal oli Amon-Ra. Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda pääsemist.Kirjaoskus oli privileeg.Teadus-Võeti kasutusele päikesekalender. Arenenud oli arstiteadus ja Geomeetria. Kirjandus oli seotud religiooniga, kirjutati hümnejumalatele,püramiidiraamatuid ja surnute raamatuid. Kirjandus oli väga ilmalik-,,Sinuhe jutustus'' 3. Kreeta-Mükeene kultuur-Kreeta kultuur - selle loojaks oli tundmatu päritoluga rahvas , neil oli oma kiri kuid seda ei osata lugeda sest see on seniloodud süsteemidest pm erinev ,
kus üks hieroglüüf võis tähendada mõistet või häälikute kombinatsiooni. Kuna hieroglüüfe oli palju ja nende kijutamine oli tüütu kasutati neid ainult poliitiliste ja religioossete sisuga tekstide kirjutamisel. Kirjutati enamjaolt papüürusele. Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast mistõttu tekkis tal võimalus saada kirjutajaseisusesse. Kuna egiptlased uskusid seda, mida on tempel neile pähe määrinud ei pööratud eriti tähelepanu teadusele. Samas, kuna egiptlastel on komme peale surma inimest mumifitseerida, oli arstiteadus väga hästi välja arenenud. Välja oli arenenud ka päikesekalender ja ehitustel vajamine geomeetria. Egiptlased ei loonud mahukaid romaane vaid pigem lühijutustusi. Kirjandus ja usk oli tihedalt seotud, näiteks loodi ülistuslaule jumalatele. Loodi ka usuga kaudselt seotuid teoseid, näiteks
annaabi.ee 
