Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab. Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta pani ennast riidesse, riputas uksele sildi "Surnud" ja põgenes laevaga Saaremaale. Seal tohtrid teda kätte enam ei saanud ning ta tervis läks kiiresti paremaks.
Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab.Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta pani ennast riidesse, riputas uksele sildi "Surnud" ja põgenes laevaga Saaremaale. Seal tohtrid teda kätte enam ei saanud ning ta tervis läks kiiresti paremaks. 7 4. Kokkuvõte
Vildet ravima. Vahepeal käis üks vanamees, kellel olid kõik rohud imelike looma nimedega. Ta tõi need rohud kirjanikule sellepärast, et talle meeldis "Mahtra sõda". Teine kord tuli mingi kurja näoga vanamees. Ta olevat loomaarst maalt ning ravitsenud isegi saksade jahikoeri. Vilde ei tahtnud, et teda raviks loomaarst, kuid too ei pannud märkust tähelegi ning andis Vildele "kolmekülakuradit" ja "seitsmemeheväge". Ta tegi seda, sest Vilde oli lubanud kirjurada jutu Anija meestest. Loomaarst oli ise üks nendest Anija meestest ning ei tahtnud, et kirjanik sureks ära enne, kui ta looga valmis saab. Veel paar päeva kannatas Vilde tohtrite piinamist, kuid siis ta kannatus katkes. Ta pani ennast riidesse, riputas uksele sildi "Surnud" ja põgenes laevaga Saaremaale. Seal tohtrid teda kätte enam ei saanud ning ta tervis läks kiiresti paremaks. Eduard Vilde -- (1865-1933) proosa-, näite- ja ajakirjanik. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe
annaabi.ee 
