Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud. Sai tööd juurde. Tüdruk jälle lehma juurde ja ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte
portreid, kuid parimad portreed on kunstniku abikaasast. Jaan Koort oli mitmekülgselt andekas inimene, mängis viiulit, oskas võõrkeeli, oli aktiivne kunsti ja kunstielu tutvustavate artiklite autor ajalehtedes, kuid ennekõike oli ta kunstnik, kes on jätnud sügava jälje eesti kujutava -ja tarbekunsti ajalukku. Tema maalidest õhkub skulptorile omast monumentaalsust, olgu tegemist natüürmordi, linnavaate või maastikuga. Nimetaksin „Õunad kirjul vaibal” u. 1907 õli, lõuend (EKM), ”Pariisi motiiv” 1907-1910 õli, lõuend (EKM), ”Maastik heinakuhjaga” u. 1910 õli, lõuend (EKM). Aktikrokiideski on tuntav skulptorile omane nüansirikkus nii joone nõtkuses kui masside ülesehituses. Skulptuuris saame imetleda Koorti oskust avada kujutatavate sisemaailma, olgu nendeks täiskasvanud või lapsed. Moodustavad ju erinevate laste ja abikaasa tundlikud, hingestatud
annaabi.ee 
