3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põldkülast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(talija suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad.6. metskuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu. 17.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus ja usklikus §21 Enamik talupoegi olid kirjoskamatud. Kirjalike tekste pole säilinud ja nende elust teame läbi teiste kihtide märkustega. Neisee suhtutu üleolevalt ja põlgusega. Palju kogukonnad nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti ka suuremat isikuvabadust. Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused. Nende seas levis ka ketserlus
katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges; feodalism ühiskonda korraldav normistik, lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid; ühiskonna struktuuris oratores, bellatores, laboratores preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud; katoliiklik külaühiskond, valdavalt kirjoskamatud, kuid neil oli kultuur suulised pärimused. 22.Suur rahvasterändamine Keldid P-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal Germaanlased Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ja Läänemere vahele jääval alal Ida-Rooma e. Bütsants püsis kuni 15.saj. keskpaigani, tal olid soodsamad geograafilised tingimused, rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid; vallutas piirkonnad, kust barbarid oleksid saanud sisse tungida,
annaabi.ee 
