49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Nt Jacob Grimmi seletus Sampo on uhmer: Kui tegemist metallist uhmriga siis saaks seletada sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti selle purunemist. Vähemselgematest järeldustest on sampol kaas ja sang ning ta jahvatab. Aga sampo on suguluses sõnaga sammas, paralleelsõna on kirjokansi, mis on taeva paralleelsõna. Maailmasammas, mis tipneb põhjanaelaga, mille ümber keerleb tähistaevas: Suguluses sõnaga sammas, kosmilise loomistöö osa, tal on juured, jahvatab= pöörleb? Aga hoitakse kivimäes voore sees, käepide ja kaas, Sampo tagumine. Metallkilp: Taotakse, käepidemega (aga mitte kaanega), purunev. Aga jahvatab, juured, sammas? „Edda“ Grotte laulu imeveski, vedade soma (samaaegselt jumal, taim ja joovastav jook)
hobuse ja Toonela luige küttimine o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46
annaabi.ee 
