Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Põllumajandusliku rendilepingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka metsamajandusliku kinniasja rendilepingule. Põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille esemeks oleva maatüki suurus ei ületa 2 ha. Nii nagu iga kinnisasja puhul, tuleb pooltel koostada ühine kinnisasja kirjeldus, milles näidatakse ära asja seisund rentnikule üleandmisel ja selle tagastamisel. Eeldatakse, et mis on kirjas, see on ka õige. Kui kirjledus jääb koostamata, eeldatakse, et asi antakse üle heas korras. Et rendilepingu sõlmimise eesmärgiks on korrapärase majandamise reeglite järgi tulu saamine, siis annab seadus rendileandjale kontrollimise õiguse. Rentnikul lasub eseme sihtotstarbelise majandamise ja korrapärase ning heaperemeheliku kasutamise kohustus. Asja säilitamise kohustuste juures lasub rentnikul täiendav kohustus väikese väärtusega
MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama. Hindamise eesmärk ka, et saada aru, MIS TASEMEL laps on, mitte mis diagnoosi panna. Oluline ka mitte mida,vaid KUIDAS peaks lapsele õpetama. Hindamsie väljundiks võiks olla lapse oskuste , võimete, taseme kirjledus. Kokkuvõtlik kirjeldus sellest. Mingid ilmingud, mis viitavad ühele või teisele . Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna). Diangoosi võib laps saada, kui teda on piisavalt uuritud meditsiinist ja vastab diagnoosile. On ka nii, et õps ei ole teadlik lapse diagnoosist (nt vanem ei ütle, meditsiinist ka välja ei tule see), siiski peab õps valmima mida ja kuidas last maksimaalselt õpetada. Siiski eripedaoog ja
annaabi.ee 
