Seega mõttesüntaksi etapil toimub mõtte (kujutluse) struktureerimine. Lapse tähelepanu saab suunata piltide analüüsil, küsimustega mingi episoodi struktureerimisel, tugisõnadega jutustamisel. Afaasikute taastusravis on kasutusel võte, mille puhul olu- või tegevuspildil tõstetakse esile (värviga, ringitatakse) detailid, mis peaksid ütluses kajastuma. Semantilise süntaksi etapil jõutakse ütluse semantilise esituse ehk kirjeni. Viimane võib küll vähesel määral veel muutuda seoses väliskõne sõnavormide valiku ja kombineerimisega. Eelmise etapiga võrreldes on ütlus sisuliselt piiratum ja ühtlasi täpsem. Nimelt on kõneleja juba valmis valima väliskõne süntaktilist struktuuri ja sõnavorme, s.t. jaotama semantilised komponendid grammatilisteks ning leksikaalseteks. Semantilise süntaksi etapil on oluline episoodis osalejate "rollide" määramine. Et mingit suhet kõnes väljendada, tuleb seda
tuleks need kuvada loendina eraldi leheküljel. Tulemuste kuvamise järjekorra saab määrata otsinguleheküljel. Loend ei tohiks sisaldada üle kümne kirje: suurema arvu kirjete puhul peaks lehekülje vorming ära näitama nii leitud kirjete koguarvu kui ka lehekülgede koguarvu, millele kirjed on jaotatud. Iga kirje peaks näitama ära: 92 · lehekülje pealkirja · tee kodulehelt antud kirjeni ("leivapurujälg") · kaks või kolm rida teksti leitud leheküljelt · URL-i, mahu ja kuupäeva Märkused: otsitav tekst võib koosneda ühest või enamast sõnast. Otsingulehekülg peaks täpsustama, kuidas otsingumootor töötab, kui otsitakse rohkem kui ühte sõna. Sellise otsingureziimi puhul ei osata tihtilugu kasutada Boole'i operaatoreid AND, OR ja NOT: paljud kasutajad nende funktsiooni tegelikult ei mõista ja ei kasuta neid õigesti.
annaabi.ee 
