(näitab, milliste tegevuste käigus dokumendid tekivad) ning annab nõnda dokumen- tidele täiendava konteksti; hõlbustab sarjade pealkirjastamist; aitab (konteksti andes) aru saada dokumentide väärtusest ja määrata säilitustähtaegasid; hõlbustab hindamist. Tuleb silmas pidada, et kui asutuses tekib arhiiviväärtuslikke dokumente, moodustavad tegevused ühe osa hilisemast arhiivimoodustaja (kirjelduselement Funktsioonid, üles- anded ja tegevused) või sarja (kirjelduselement Sisu ja teema) arhiivikirjeldusest.17 Tegevuste märkimiseks dokumentide loetelusse on kaks võimalust: sidudes tegevused konkreetse(te) sarja(de)ga (vt NÄIDE 3). Sellel juhul tuleb silmas pidada, et üks sari võib olla seoses ka mitme tegevusega. Seos sõltub sellest, missuguste tunnuste ja põhimõtete järgi sarjad moodustatakse.
KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud
annaabi.ee 
