lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel. Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu
jne. Sündmuste puhul on oluline mingis stsenaariumis stseenid leida jne. Iga stseeni puhul on sidusa teksti puhul kasuatda mitut lauset/lausungit. Seoste tüüpe on pm 3: radiaalseos, paralleelsus ja ahelseos. MÕTTESEOSED TEKSTIS Eelneva lause reema muutub järgmise lause teemaks. Küsimus on, millele juhib autor rohkem tähelepanu. Paralleelseos laused on samateemalised. Tekstides tegelt need mõlemad seosed lõimuvad. Mõni on parallleelseosel üles ehitattud,(millegi kirjeldamisena; aga nt mingid ehitamised, sündmsused jne esitatakse ahelseose abil. TEKSTI TERVIKLIKKUS Terviklikkus ehk sihipärasus et kogu vajalik teave saaks edastatud. Tajuja ostustab, kas ta sai külladast teavet, kas ta sai aru sellest kõigest. In saavad ka erinevalt aru. Terviklik tekst peab olema ja on ka sidus, aga sidus nt võib olla lõpetamata!! Tajuja otssutab mida ta suudab aktiveerida lugejas, järledada, luua jne. TEKSITIS VERBALISEERITAVATE TEADMISTE VALDKONNAD
annaabi.ee 
