- Saksa - Inglise Resumee. Loputoo osa on voorkeelne (inglis voi saksakeelne) luhikokkuvote e resumee. 7) Kas pealkirjades kasutatakse lühendeid? - Ei Pealkirjades luhendeid ei kasutata. Koikidest kasutusele voetud luhenditest tuleb kogu too ulatuses kinni pidada. 8) Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil? - 2 Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemargid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vahemalt kaks alapunkti. Kogu too ulatuses tuleks kasutada uhtset loetelude esitust ning valtida paljude erinevate stiilide kasutamist. 9) Sissejuhatuses ei tule välja tuua… - Uurimusküsimused Sissejuhatus. Sissejuhatusel on jargmised peamised ulesanded: - Teema valiku pohjendamine. Pohjenduse parimaks viisiks on sisuline
molekulaargeneetikas. Geneetilise koodi pohiomadused: 1. Tripletsus. Iga aminohappe koht polupeptiidahelas maaratakse koodoniga, mis koosneb mRNA kolmest nukleotiidist (DNA kolmest nukleotiidipaarist). Naiteks aminohappele fenuulalaniin (Phe) vastavad nukelotiidide tripletid: UUU ja UUC, leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA ja CUG jne. 2. Pidevus. Polunukleotiidahelas ei ole koodonid uksteisest mingil viisil eraldatud, vaid jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus polupeptiidahelas on lineaarselt korvutatavad. Naiteks mRNA-s on nukleotiidide jarjestus jargmine:
annaabi.ee 
