jalaga voodist üles tõusma pahas tujus olema. Kuna minu ema sunniti ümber õppima paremakäeliseks (tänapäeval kirjutab ta vaid paremaga, muid tegevusi teeb aga vasaku käega) ja minu vend on vabalt arenenud vasakukäeline, on teema minu jaoks äärmiselt huvitav. Kuna umbes 90% inimestest on paremakäelised, siis ongi meid ümbritsev keskkond enamasti kujundatud lähtuvalt paremakäeliste vajadustest. Näiteks võib tuua suure osa kirjatarvetest (pliiatsid, käärid) ning isegi aknad, mis üldjuhul töötavad nii, et neid on mugavam avada paremakäelistel (st paremale poole). Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) kiviajal olid olemas tööriistad nii paremakäelistele kui ka vasakukäelistele. · Varasemates kultuurides ilmusid nii paremalt vasakule minevad kirjad (nt.
uskumatult suur kaubavalik. Mõne üürimaja esimesel korrusel asus pood. Enamasti oli pood lihtne ruum, kuhu oli kivi- või puupingile välja pandud kaubad. Poeomanik ise elas poe taga või peal. Pood oli tavaliselt jagatud kaheks eespool poeruum, tagapool töötuba, kust viis trepp magamistubadesse ja laoruumi. Ööseks suleti poeuks puust luugiga. Rooma kauplustest võis leida kõike, alates arstirohtudest ja kirjatarvetest kuni tuleviku ennustamise vahenditeni. Palju kaupa tuli sisse vedada impeeriumi provintsidest. Ostia sadama kaudu saabusid mere tagant kohale viljakotid, veini- ja õliamforad, eksootiline siid, vääriskivid, värvained ja mitmesugused toorained. Ostiast veeti kaup pargastel mööda Tiberi jõge üles Rooma. Põllumajanduses kasutati efektiivseid maaharimisviise ja saadi rikkalikke saake. Lavastati revüüsid ja näidendeid ning korraldati kaarikute võidukihutamisi ja metsloomade võistlusi